Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel on maksevahend, mida Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed saavad kasutada omavahelises kaubanduses. Veskleid saab osta 10% soodustusega, kuid makstes kauba või teenuse eest, on 1 euro võrdne 1 veksliga. Seega võimaldab veksel igakordse püsiva soodustuse. Vekslitega maksmist aktsepteerivate ettevõtete loetelu on leitav veebilehelt.

Tartu Hoiu-laenuühistu tegi Vooremaa Metsaühistuga ka teleintervjuu, mis oli eetris 02.05 Tallinna TV Ühistegevuse pooltunnis. Saadet saab vaadata siit , saatelõik Vooremaa Metsaühistust algab viiendal minutil (5.40).

The post Vooremaa Metsaühistu liitus Tartu Hoiu-laenuühistuga appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu tegevjuht Harry Pütsepp rääkis, et idee alustada metsakorralduskavade koostamisega on tema peas olnud juba pikka aega. „Mul on vastav litsents olemas, aga metsakorralduskavasid ma ei teinud. Mõni aeg tagasi aga mõtlesin, et ega sellega rohkem enam venitada ei tohi. Ajasime paberid korda ja eelmise aasta lõpus sai Vooremaa Metsaühistu ka metsakorralduskavade koostamiseks vajaliku tegevusloa. Siiani oleme koostanud kavasid vähe, eelkõige nendele metsaomanikele, kel seda kiiresti vaja oli. Oli selline prooviperiood, et kuidas me asjaga hakkama saame. Aga saime ja nüüd oleme jõudnud sellisesse punkti, et julgeme ka avalikult teatada – metsakorralduskava saab tellida Vooremaa Metsaühistust.“

Pütsepp lisas, et metsakorralduskavade koostamisega alustamiseks andis innustust ka see, et viimasel ajal on paljudel metsaomanikel olemasolevate metsakorralduskavade kehtivus lõppenud või lõppemas. „Ühistul on siinsete metsaomanike metsadest ülevaade olemas, teame, mida on tehtud ja mis seisus asjad on. See aitab kaasa ka metsakorralduskava koostamisele. Samuti saab metsaomanikele anda ka natuke nõu, mida metsas võiks teha ja kuidas majandada. Kas ta neid nõuandeid ka järgib, on juba omaniku enda otsustada,“ rääkis Pütsepp.

Metsakorralduskava koostamisel tuleb palju teha kontoritööd. Vooremaa Metsaühistu tegevjuht Harry Pütsepp tööhoos.

Metsakorralduskavade koostamine ühistule tuluallikaks ei ole, rääkis Harry Pütsepp. „Meie eesmärgiks ei ole mitte ühistule raha teenida, vaid laiendada teenuste valikut ning seeläbi pakkuda metsomanikele parimat teenindust. Ühistus me tunneme oma liikmete metsi ja seetõttu on ka kavade koostamine lihtsam kui päris nullist alustades.“

Metsakorralduskava sooviga Tartu ja Jõgevamaa metsaomanikud saavad Vooremaa Metsaühistuga ühendust meiliaadressil vooremaa@metsauhistu.ee või külastades Tartu kontorit Passaazi ärikeskuses, aadressil Aleksandri 8 esmaspäeval ja kolmapäeval kell 9.00 – 13.00.

The post Vooremaa Metsaühistus valmivad metsakorralduskavad appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

„Võsasaag on noore metsa hooldamisel esimene ja kõige olulisem tööriist,“ rääkis Pütsepp õppepäeva avades. Ning selgitas, et just selle tööriista kasutamise oskustest sõltub paljuski kunagi aastakümnete pärast tekkiv tulu metsast. „Võsasaega metsa hooldades tõuseb oluliselt metsa väärtust, see kajastub ka saadavas kännurahas,“ selgitas Pütsepp. Ning pani osalejatele südamele, et just sügisel on õige aeg võsasaega metsas käia.

Koolituse praktiline osa toimus Põltsamaa lähistel

Võsasae hingeelu avas koolitusel STIHLi tehnika maaletooja Farron Tehnika OÜ koolitaja Marko Altmäe. Teada saadi nii võsasaagide ajaloost kui tänapäevast, samuti seda, kuidas valida töö jaoks õige tööriist ning mida selle juures arvesse peab võtma. Pikemalt peatus koolitaja päris praktilistel teemadel – kuidas teritada sae ketast, kuidas võsasaagi hooldada, millised on õiged töövõtted ning kuidas teha tööd nii, et tegija pärast ka terve oleks. Kellele oli küsimusi, sai ka nendele vastused.

Peale teooriat võeti ette praktika, milleks mindi metsa. Seal sai juba igaüksoma silmaga vaadata, millised on õiged ja ohutud töövõtted. Kel soovi, sai saagi ka ise proovida.

Erinevaid võsalõikureid prooviti järele ka metsas

The post Õigeaegne hooldusraie tõstab metsa väärtust! appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

„Vooremaa metsaühistu sai alguse nii, et kui ma RMKst ära tulin, asusin tööle konsulendina. Töötasin kahe ühistu juures korraga. Aga kui olin aasta aega konsulendina töötanud, tekkis selline kerge rahulolematus ning tol hetkel tundus, et kõige mõistlikum oleks teha uus ühistu.
Kahekesi me ta asutasime, vormistamisel oli nii vaja. Aga kuna hakkasin kohe asjaga tegelema, siis liikmete arv kasvas kiiresti,“ räägib Pütsepp ühistu saamisloost. Ja lisab, et nii nagu kinnitab ka ühistu nime esimene osa – Vooremaa – on ka suurem osa liikmeid Jõgevamaalt, kuid lisaks on omajagu liikmeid Tartumaalt ja ka teistest maakondadest.

Kõige silmapaistvam on siiski Vooremaa metsaühistu arengu kiirus. Kasvõi liikmete arv – esimesel tegevusaastal liitus ühistuga rohkem kui poolteistsada metsaomanikku. Pütsepp räägib, et ega ta ise täpselt teagi, miks neid liikmeid nii kiiresti juurde tuleb. „Üks põhjus on kindlasti see, et ühistu toetuse saamiseks peab teatud arv liikmeid koos olema,“ räägib Pütsepp. „See lihtsalt sundis meid väga aktiivselt end tutvustama metsaomanikele. Tuli ise metsaomanikke ühistusse kutsuda ja selgitada, millega ühistu tegeleb ja kuidas ühistu metsaomanikele kasulik saab olla. Ise hästi palju tegime selle nimel tööd, et metsaomanikud ühistusse tuleksid. Meie moto või selline põhitees on, et teil ei ole ühtegi kohustust, kuid teil on võimalused. Ja nii need liikmed tulidki. See oli see algus. Nüüd tulevad juba liikmed ise,“ muigab ühistujuht.

Vooremaa Metsaühistu on aktiivne õppepäevade korraldamine. Pildil võsasae kasutamise koolitus.

Kindlasti on oluline ka see, et ühistu pakuks just neid teenuseid, mida liikmed vajavad. Sellest põhimõttest on lähtunud ka Vooremaa metsaühistu. „Esimene asi on nõustamine. Kui sul on näiteks kaheksa aastat vana metsakorralduskava, siis sa tahad teada, mida sa praegu teha võid. Ja muidugi toetused. Inimesed teavad vähe metsanduslike toetuste kohta ja seda nõu me liikmetele pakume. Natuke hiljem tuli see, et ühistu aitab mitmesuguseid töid teha – raiuda, hooldust teha, istutada, puitu realiseerida. Kuid see kõik tuli hiljem,“ meenutab Pütsepp.

Tulles tänapäeva, peatub ta ühistu praegusel võimekusel. „Metsaomanikele saame praegu pakkuda kuni täispaketti. See KUNI on väga tähtis, sest kui omanik tahab ise midagi teha, on see väga tore. Aga jah, meie saame praegu pakkuda kõiki teenuseid, kaasa arvatud maaparandustööde korraldamine. Ja esimese metsaühistuna Eestis pakume ka metsakorralduskavade tegemist,“ räägib Pütsepp.

Vooremaa Metsaühistu tööd juhib Harry Pütsepp.

Lisaks teenuste valikule peab Vooremaa Metsaühistu oluliseks ka seda, et metsaomanik saaks ühistuga kontakti võimalikult lihtsalt. Selleks avati kontor ka Tartus, kus metsaomanikke võetakse vastu paaril päeval nädalas. Harry Püttsepa sõnul on ühistus üsna palju Tartus elavaid või töötavaid metsaomanikke ning nendega pidevalt autos või kohvikus kohtuda on ebamugav nii ühistu töötajale kui ka metsaomanikule. Kontori tööajad ja metsaühistu kontaktid leiad siit.

The post Vooremaa Metsaühistu appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsepp sõnas, et üheskoos pandi mulda mitusada kuusetaime. „Hea oli ka lastele kohe näidata, et neljakümne aasta pärast kasvab töö tulemusena samasugune mets, nagu on langi kõrval kasvamas. Paljude laste jaoks oli see esimene kord metsas puid istutada. Samas rääkisid istutamise ajal nii mõnedki lapsed, et on ka varem istutanud – kes õunapuid, kes marjapõõsaid,“ lisas Pütsepp.

Istutuspaigas tutvusid lapsed kõigepealt raiesmikuga, seejärel jagati aga õpetussõnu – Harry Pütsepp tutvustas lastele kuuskede istutamise teooriat ja praktikat. Edasi jagunesid lapsed paaridesse ning järgnes poolteist tundi tööd. Raiesmik täitus pisikeste kuuskedega kiiresti.

Tööpäeva lõpetas kerge kehakinnitus. Lapsed lubasid kindlasti tulla tagasi üheksanda klassi kevadel, et vaadata, kui pikaks kuused kuue aastaga kasvavad.

The post Vooremaa Metsaühistu tõi lapsed metsa appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsep rääkis, et nende võõrustajaks oli Pärnumaal Kikerpera külas toimetav Tiit Kosenkranius. Tuntud metsamehe kasutuses on soomlaste toodetud Usewoodi miniharvester, mis leiab rakendust peamiselt hooldusraietel.

Usewoodi miniharvester ei vaja töö tegemiseks palju ruumi.

Suuremate suguvendadega võrreldes on Usewoodi langetusmasin tõesti tilluke – vaid poolteist meetrit lai, kaal jääb kahe tonni ligi. See aga tähendab, et masin pääseb liikuma pea igasuguses metsas ning neljameetriseid liikumisteid pole talle vaja. Ka surve maapinnale on minimaalne. Vedada saab teda lihtsalt sõiduauto treileril.

Väikesed mõõtmed panevad piirangud aga masina kasutusele. Nii ongi miniharvesteri töö hooldus- ja valgusturaied, samuti saab sellega puhastada võsast elektriliinide aluseid ja kraavikaldaid. Töövahendiks on Eestis töötaval masinal harvesteripea, mis annab jõudluseks 1,5-2 tihumeetrit tunnis.

Eestis on Usewoodi masin töötanud kaks aastat ning töökogemustest saadud mõtted edastab Tiit Kosenkranius ka masinaehitajatele Soome. Nii ongi eestlaste soovitusel tehtud masina juures parendusi, samuti anti meie meeste mõtete alusel tootmisse väikesemõõduline Usewoodi väljavedaja.

Pärnumaal käisid Vooremaa Metsaühistu esindajad uudistamas metsi, kus miniharvester on toimetanud. Harry Pütsepa kinnitusel näevad selle masinaga harvendatud metsad väga head välja. Ühtlasi tekkis ühiselt ka mõte, et kui häid saemehi jääb meie metsanduses järjest vähemaks, kas siis äkki selline väike harvester oleks ehk lahenduseks? Hakkakski lähiaastatel hooldusraied tegema sellise masinaga? Ühte vastust küsimustele praegu ei ole, kuid Harry Pütsepa hinnangul võiks vähemalt mõningal määral olla see lahenduseks küll.

The post Harvester saab hakkama ka hooldusraietega appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Metsaomanikud muutuvad

Vooremaa Metsaühistu juhi Harry Pütsepa sõnul on märgata, kuidas omanikud on aegamööda muutumas ning nende suhe oma metsaomandiga on teistsugusem. „Omanikud ei aja taga alati maksimaalset kasumit, vaid töid tahetakse tihti teha teistmoodi. Lageraie on osadele vastumeelsem, kuigi metsakasvatuslikult oleks see raieviis mõistlikum“ sõnab Pütsepp. Üha rohkem soovivad metsaomanikud teha raieid oma nägemusest lähtuvalt ning seega meenutavad raietööd pigem kujundus- või turberaieid. Metsaseaduses on raied üsna põhjalikult reguleeritud ning igal raiel on omad kriteeriumid ning iseloomulikud jooned. Näiteks kujundusraie on sootuks selline, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil selleks, et saavutada liigi või objekti kaitse-eesmärke. Praktilises elus aga tehakse lageraie nime all erametsades palju visuaalselt sarnaseid raieid.

Piirkondlikud ühistud tunnevad koha eripärasid

Sellised rätsepa-stiilis lahendused on omanike poolt üha enam soovitud. „Meil on juba olemas ka vastavad partnerid, kes on harjunud meie „imelike“ soovidega, saavad neist aru ja võtavad asja rahulikult. Ei ole nö tihumeetri tagaajamist, vaid töid tehakse rahulikult nii nagu maaomanik soovib“ sõnab ühistu metsameister Martin Luik. Piirkondlik ühistu tunneb kõige paremini ka kohalikke puitu väärindavaid ettevõtteid, kellele on võimalik konkurentsivõimeliste hindadega omanike puit turustada. Igas piirkonnas on nii oma looduslikud kui ka sotsiaalmajanduslikud eripärad. Ja kohalikud eripärad metsades on väärt säilitamist. „Soovitame planeerimise järgus, enne raie tegemist, mets läbi jalutada. Alles tasub jätta ja seega enne raiet ära märkida huvitavamad puud, või looga puud, mis kasvavad tihti põlluäärses metsas ja kus võib-olla vanaisa on karjas käies otsas roninud. Kõik sellised puud tuleks ära markeerida, et need kindla peale kasvama jääksid“ rõhutab Pütsepp.

The post Metsaühistu aitab teha keerulisi raieid appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.