Vooremaa Metsaühistu tegevjuht Harry Pütsepp rääkis, et idee alustada metsakorralduskavade koostamisega on tema peas olnud juba pikka aega. „Mul on vastav litsents olemas, aga metsakorralduskavasid ma ei teinud. Mõni aeg tagasi aga mõtlesin, et ega sellega rohkem enam venitada ei tohi. Ajasime paberid korda ja eelmise aasta lõpus sai Vooremaa Metsaühistu ka metsakorralduskavade koostamiseks vajaliku tegevusloa. Siiani oleme koostanud kavasid vähe, eelkõige nendele metsaomanikele, kel seda kiiresti vaja oli. Oli selline prooviperiood, et kuidas me asjaga hakkama saame. Aga saime ja nüüd oleme jõudnud sellisesse punkti, et julgeme ka avalikult teatada – metsakorralduskava saab tellida Vooremaa Metsaühistust.“

Pütsepp lisas, et metsakorralduskavade koostamisega alustamiseks andis innustust ka see, et viimasel ajal on paljudel metsaomanikel olemasolevate metsakorralduskavade kehtivus lõppenud või lõppemas. „Ühistul on siinsete metsaomanike metsadest ülevaade olemas, teame, mida on tehtud ja mis seisus asjad on. See aitab kaasa ka metsakorralduskava koostamisele. Samuti saab metsaomanikele anda ka natuke nõu, mida metsas võiks teha ja kuidas majandada. Kas ta neid nõuandeid ka järgib, on juba omaniku enda otsustada,“ rääkis Pütsepp.

Metsakorralduskava koostamisel tuleb palju teha kontoritööd. Vooremaa Metsaühistu tegevjuht Harry Pütsepp tööhoos.

Metsakorralduskavade koostamine ühistule tuluallikaks ei ole, rääkis Harry Pütsepp. „Meie eesmärgiks ei ole mitte ühistule raha teenida, vaid laiendada teenuste valikut ning seeläbi pakkuda metsomanikele parimat teenindust. Ühistus me tunneme oma liikmete metsi ja seetõttu on ka kavade koostamine lihtsam kui päris nullist alustades.“

Metsakorralduskava sooviga Tartu ja Jõgevamaa metsaomanikud saavad Vooremaa Metsaühistuga ühendust meiliaadressil vooremaa@metsauhistu.ee või külastades Tartu kontorit Passaazi ärikeskuses, aadressil Aleksandri 8 esmaspäeval ja kolmapäeval kell 9.00 – 13.00.

The post Vooremaa Metsaühistus valmivad metsakorralduskavad appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

„Vooremaa metsaühistu sai alguse nii, et kui ma RMKst ära tulin, asusin tööle konsulendina. Töötasin kahe ühistu juures korraga. Aga kui olin aasta aega konsulendina töötanud, tekkis selline kerge rahulolematus ning tol hetkel tundus, et kõige mõistlikum oleks teha uus ühistu.
Kahekesi me ta asutasime, vormistamisel oli nii vaja. Aga kuna hakkasin kohe asjaga tegelema, siis liikmete arv kasvas kiiresti,“ räägib Pütsepp ühistu saamisloost. Ja lisab, et nii nagu kinnitab ka ühistu nime esimene osa – Vooremaa – on ka suurem osa liikmeid Jõgevamaalt, kuid lisaks on omajagu liikmeid Tartumaalt ja ka teistest maakondadest.

Kõige silmapaistvam on siiski Vooremaa metsaühistu arengu kiirus. Kasvõi liikmete arv – esimesel tegevusaastal liitus ühistuga rohkem kui poolteistsada metsaomanikku. Pütsepp räägib, et ega ta ise täpselt teagi, miks neid liikmeid nii kiiresti juurde tuleb. „Üks põhjus on kindlasti see, et ühistu toetuse saamiseks peab teatud arv liikmeid koos olema,“ räägib Pütsepp. „See lihtsalt sundis meid väga aktiivselt end tutvustama metsaomanikele. Tuli ise metsaomanikke ühistusse kutsuda ja selgitada, millega ühistu tegeleb ja kuidas ühistu metsaomanikele kasulik saab olla. Ise hästi palju tegime selle nimel tööd, et metsaomanikud ühistusse tuleksid. Meie moto või selline põhitees on, et teil ei ole ühtegi kohustust, kuid teil on võimalused. Ja nii need liikmed tulidki. See oli see algus. Nüüd tulevad juba liikmed ise,“ muigab ühistujuht.

Vooremaa Metsaühistu on aktiivne õppepäevade korraldamine. Pildil võsasae kasutamise koolitus.

Kindlasti on oluline ka see, et ühistu pakuks just neid teenuseid, mida liikmed vajavad. Sellest põhimõttest on lähtunud ka Vooremaa metsaühistu. „Esimene asi on nõustamine. Kui sul on näiteks kaheksa aastat vana metsakorralduskava, siis sa tahad teada, mida sa praegu teha võid. Ja muidugi toetused. Inimesed teavad vähe metsanduslike toetuste kohta ja seda nõu me liikmetele pakume. Natuke hiljem tuli see, et ühistu aitab mitmesuguseid töid teha – raiuda, hooldust teha, istutada, puitu realiseerida. Kuid see kõik tuli hiljem,“ meenutab Pütsepp.

Tulles tänapäeva, peatub ta ühistu praegusel võimekusel. „Metsaomanikele saame praegu pakkuda kuni täispaketti. See KUNI on väga tähtis, sest kui omanik tahab ise midagi teha, on see väga tore. Aga jah, meie saame praegu pakkuda kõiki teenuseid, kaasa arvatud maaparandustööde korraldamine. Ja esimese metsaühistuna Eestis pakume ka metsakorralduskavade tegemist,“ räägib Pütsepp.

Vooremaa Metsaühistu tööd juhib Harry Pütsepp.

Lisaks teenuste valikule peab Vooremaa Metsaühistu oluliseks ka seda, et metsaomanik saaks ühistuga kontakti võimalikult lihtsalt. Selleks avati kontor ka Tartus, kus metsaomanikke võetakse vastu paaril päeval nädalas. Harry Püttsepa sõnul on ühistus üsna palju Tartus elavaid või töötavaid metsaomanikke ning nendega pidevalt autos või kohvikus kohtuda on ebamugav nii ühistu töötajale kui ka metsaomanikule. Kontori tööajad ja metsaühistu kontaktid leiad siit.

The post Vooremaa Metsaühistu appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.