Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumine arvestab ka EPKK metsanduse grupi ettepanekuid.

Maaettevõtjate ühises pöördumises avaldatakse lootust, et loodav valitsuskoalitsioon suudab astuda tõhusaid samme Eesti põllumajandus- ja toidusektori ning maaelu arendamiseks, seisab EPKK pressiteates.

Metsanduse valdkonnas juhitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu tähelepanu keskkonnapiirangute leevendamise vajadusele, metsa- ja maaressursi kasutamise pikaajalise visiooni loomise tähtsusele ning metsandustoetuste olulisusele. Pöördumises on öeldud: „Jätkata ning suurendada siseriiklike metsandustoetuste abil väikemetsaomanike metsakasvatus-tööde teostamist ning metsaühistute kaudu metsaomanike ühistegevuse arendamist, samuti metsanduse arengukavaga võetud eesmärkide ja kohustuste täitmist. Soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas.“

Erametsanduse toetamine on aidanud kaasa hooldusraietele erametsades.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja metsanduse grupi esimees Kalle Põld kinnitas, et metsanduse kõige põletavam küsimus puudutab just metsandustoetusi. „On teada, et riigieelarvesse on planeeritud metsakasvatuslike toetuste oluline vähendamine. Metsameeste hinnangul on see lühinägelik samm. Just toetuste abil on hakanud erametsomanikud üha rohkem metsi uuendama, samuti on arenenud metsaühistud. Toetuste vähendamine annaks nendele arengutele tagasilöögi. Loodame, et loodav valitsusliit mõistab nende probleemide olulisust ning metsandustoetused taastatakse vähemalt samale tasemele, kus nad olid enne kärpeid.“

Erametsanduse toetuste kärpimise tagajärjel väheneksid erametsades metsauuendustööd.

Kolme erakonna kõnelused uue valitsusliidu moodustamiseks algasid 09. novembril. Praegu on arutluse all majandusküsimused.
Maaettevõtjate ettepanekud loodavale valitsusliidule leiad siit.

The post Uus valitsusliit peab arvestama ka metsandusega! appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Toetuse taotluse vormistamiseks esita ühistule tehtud tööde eest saadud arve, selle tasumist kinnitav maksekorraldus ja andmed inventeeritud metsamaa kohta. Asjaajamine on lihtsam, kui võtad kaasa või saadad ühistule elektrooniliselt metsamajandamiskava või vähemalt koopia kava tiitellehest.

Kui oled lasknud ainult metsa inventeerida, on toetuse suurus kuni 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta, kui lisaks on koostatud ka metsamajandamiskava, on toetuse suurus kuni 14,50 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetust on võimalik taotleda kord kümne aasta jooksul.

Kehtivate inventeerimisandmete olemasolu on kohustuslik, kui soovid teha harvendus- ja uuendusraiet. Inventeerimisandmete (metsa liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms) põhjal koostatud metsamajandamiskava annab metsaomanikule lisaks inventeerimisandmetele soovitusi edasisteks metsatöödeks.

Soovitame kõigil metsaomanikel üle vaadata oma metsamajandamiskava kehtivus, vajadusel kontrollides andmeid avalikus metsaregistris. Kui andmed on juba aegunud või aegumas, siis võta ühendust oma metsaühistuga.

Kõikide ühistute andmed leiad Erametsakeskuse kodulehelt.

The post Läheneb metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse tähtaeg appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Korduvatest vigadest metsandustoetuste taotlemisel tegi kokkuvõtte SA Erametsakeskuse toetuste üksuse arendusnõunik Triin Suur.

Euroopa Liidu eelarvest rahastatava metsameetme kaudu toetatakse kahjustatud metsa taastamist, metsapuude taimehaiguste ja metsatulekahjude ennetamist ning metsamajandamisvõtete rakendamist ehk harvendusraieid. Toetust on saanud taotleda nii erametsaomanikud ise kui ka metsaühistud, teatud põhilised vead iseloomustavad aga mõlemaid, näitavad Erametsakeskuse kogemused.

Erametsaomanike taotlustest paistab silma, et kahjustatud metsa taastamine aetakse segi raie järgse uuendamisega või plaanitakse hooldusraiete asemel teha hoopiski metsauuenduse hooldust. Metsaühistud jätavad aga esitamata liikmete nimekirjad ja metsaomanike kinnituskirjad toetuse taotlemiseks.

Korduvad vead on välja tulnud ka maksetaotluste vormistamisel. Võtmata on jäänud harvendusraie kohta metsateatis ning taotluse juures esitatakse ainult makseteatise lisa.

Lisaks Euroopa Liidu eelarvele toetatakse metsandust ka riigi vahenditega. Kuigi toetatavaid tegevusi on mitmeid, tahakse palju vigu metsa uuendamise toetuse taotlustes. Erametsakeskuse andmetel tuli lausa poolte taotluste puhul teha selle esitajale järelepärimine andmete täiendamiseks. Peamiselt ei olnud esitatud uuendusraie teatist, istutamisel oli eksitud taimede algtiheduse nõuete vastu ning istutatud metsataimed ei olnud pärit toetuskõlbulikest piirkondadest.

Erametsakeskus on toetuste taotlemisel avastanud veel ühe tüüpilise vea – kui metsaomanik teeb töid mitmel erineval eraldisel, kirjutab ta tihti eraldised kokku ühele taotluse reale. See on aga viga ning taas rändab taotlus Erametsakeskusest tagasi taotleja kätte parandamisele.

The post Metsandustoetuste taotlemisel tehakse tüüpvigu! appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

„Vooremaa metsaühistu sai alguse nii, et kui ma RMKst ära tulin, asusin tööle konsulendina. Töötasin kahe ühistu juures korraga. Aga kui olin aasta aega konsulendina töötanud, tekkis selline kerge rahulolematus ning tol hetkel tundus, et kõige mõistlikum oleks teha uus ühistu.
Kahekesi me ta asutasime, vormistamisel oli nii vaja. Aga kuna hakkasin kohe asjaga tegelema, siis liikmete arv kasvas kiiresti,“ räägib Pütsepp ühistu saamisloost. Ja lisab, et nii nagu kinnitab ka ühistu nime esimene osa – Vooremaa – on ka suurem osa liikmeid Jõgevamaalt, kuid lisaks on omajagu liikmeid Tartumaalt ja ka teistest maakondadest.

Kõige silmapaistvam on siiski Vooremaa metsaühistu arengu kiirus. Kasvõi liikmete arv – esimesel tegevusaastal liitus ühistuga rohkem kui poolteistsada metsaomanikku. Pütsepp räägib, et ega ta ise täpselt teagi, miks neid liikmeid nii kiiresti juurde tuleb. „Üks põhjus on kindlasti see, et ühistu toetuse saamiseks peab teatud arv liikmeid koos olema,“ räägib Pütsepp. „See lihtsalt sundis meid väga aktiivselt end tutvustama metsaomanikele. Tuli ise metsaomanikke ühistusse kutsuda ja selgitada, millega ühistu tegeleb ja kuidas ühistu metsaomanikele kasulik saab olla. Ise hästi palju tegime selle nimel tööd, et metsaomanikud ühistusse tuleksid. Meie moto või selline põhitees on, et teil ei ole ühtegi kohustust, kuid teil on võimalused. Ja nii need liikmed tulidki. See oli see algus. Nüüd tulevad juba liikmed ise,“ muigab ühistujuht.

Vooremaa Metsaühistu on aktiivne õppepäevade korraldamine. Pildil võsasae kasutamise koolitus.

Kindlasti on oluline ka see, et ühistu pakuks just neid teenuseid, mida liikmed vajavad. Sellest põhimõttest on lähtunud ka Vooremaa metsaühistu. „Esimene asi on nõustamine. Kui sul on näiteks kaheksa aastat vana metsakorralduskava, siis sa tahad teada, mida sa praegu teha võid. Ja muidugi toetused. Inimesed teavad vähe metsanduslike toetuste kohta ja seda nõu me liikmetele pakume. Natuke hiljem tuli see, et ühistu aitab mitmesuguseid töid teha – raiuda, hooldust teha, istutada, puitu realiseerida. Kuid see kõik tuli hiljem,“ meenutab Pütsepp.

Tulles tänapäeva, peatub ta ühistu praegusel võimekusel. „Metsaomanikele saame praegu pakkuda kuni täispaketti. See KUNI on väga tähtis, sest kui omanik tahab ise midagi teha, on see väga tore. Aga jah, meie saame praegu pakkuda kõiki teenuseid, kaasa arvatud maaparandustööde korraldamine. Ja esimese metsaühistuna Eestis pakume ka metsakorralduskavade tegemist,“ räägib Pütsepp.

Vooremaa Metsaühistu tööd juhib Harry Pütsepp.

Lisaks teenuste valikule peab Vooremaa Metsaühistu oluliseks ka seda, et metsaomanik saaks ühistuga kontakti võimalikult lihtsalt. Selleks avati kontor ka Tartus, kus metsaomanikke võetakse vastu paaril päeval nädalas. Harry Püttsepa sõnul on ühistus üsna palju Tartus elavaid või töötavaid metsaomanikke ning nendega pidevalt autos või kohvikus kohtuda on ebamugav nii ühistu töötajale kui ka metsaomanikule. Kontori tööajad ja metsaühistu kontaktid leiad siit.

The post Vooremaa Metsaühistu appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Toetuse taotlemisel aitavad metsaomanikke Metsaühistud, vaata ka vastuvõtuaegu. Taotlusi saab ise esitada e-PRIA portaalis.

Toetus on abiks ikka, kinnitas Võrumaa metsaomanik Ülo Luhamets, kes taotles hiljuti Võrumaa Metsaühistu abil toetust kolmel kinnistul asuvate sihtkaitsevööndite eest. Luhamets selgitas, et üks aladest on täieliku kaitse all ning selles metsas ei või piltlikult öeldes „raagugi murda“. Teiste alade piirangud on veidi leebemad.

„Ettevaatlikult saab majandada, võtan ise veidi küttepuid enda tarbeks. Aga ega ma suurt majandamist plaanigi, metsad on mul rohkem hoidmiseks,“ selgitas Luhamets. Ja lisas, et tema isiklikult looduskaitseliste piirangute vastu ei ole. „Eks üldse võiks selle metsaraiega veidi tagasi hoida, suurt raha ei tasu metsast taga ajada,“ rääkis metsaomanik.

Toetuse määr on Natura 2000 alal ja väljaspool võrgustikku asuvas sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

2017. a on toetuse eelarve 4,32 miljonit eurot. Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2018. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2018. a.

The post Veel sel nädalal saab taotleda metsamaa NATURA alade toetust appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Kui alal kasvab kuni meetri kõrguseid kuuski, siis madalamates niisketes kohtades (nn külmalohkudes) jäta kasvama mõned lehtpuud. Nii kaitsed kuuski võimalike külmakahjustuste eest. Lehtpuude võrastik takistab soojuse väljakiirgamist, mille tulemusel ei lange temperatuur esimeste öökülmadega alla 0 kraadi.
Kui Sul kasvab männikultuur, siis sealt raiu hooldusel täielikult välja kõik kasvama hakanud haavapuud. Nii kaitsed mände, sest haab vahendab männile haigusi (männi-pigiroostet).

Kas teadsid, et kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamise kulude katmiseks on võimalik taotleda ka toetust? Küsi nõu lähimast Metsaühistust!

Noorte metsataimede ümbert tuleb rohi maha tallata või eemaldada. 

Valgustusraie.

Veidi vanemates noorendikes tee valgustusraiet. See on vajalik, et tulevikus kasvaks seal just selliste puudega mets, nagu soovid. Lisaks saavad valgustusraie järel kasvama jäetud puud rohkem valgust ja toitaineid. Valgustusraiet planeeri varakult, arvesse võta ka metsa kasvukohatüüpi ja just seda, milliste puudega metsa soovid kasvatada.

Valgustusraieealine puistu (vanusega 5 kuni 20 aastat) on tavaliselt väga tihe – hektaril võib kasvada isegi kuni 50 000 puud! Kõik puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo on aeglane.

Valgustusraie männinoorendikus.

Raiel metsa koosseisu kujundades jäta kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Seda tööd võiks võrrelda rohimisega. Soovitame kahele-kolmele ruutmeetrile jätta kasvama üks puu.

Langetatud puud võid jätta langile või välja vedada. Kulud sõltuvad üldjuhul langetatud puude arvust hektaril. Arvesta, et valgustusraiete järel tuleb puistus teha ka harvendusraieid.

Metsaühistu aitab.

Nõu saamiseks, vajalike tööde planeerimiseks ja tegemiseks pöördu lähima Metsaühistu poole.

NB! Metsaühistu nõuanne ilmus ka õppelehes Sinu Mets nr. 47.

The post Sügisel tuleb metsa hooldada! appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.