„Vooremaa metsaühistu sai alguse nii, et kui ma RMKst ära tulin, asusin tööle konsulendina. Töötasin kahe ühistu juures korraga. Aga kui olin aasta aega konsulendina töötanud, tekkis selline kerge rahulolematus ning tol hetkel tundus, et kõige mõistlikum oleks teha uus ühistu.
Kahekesi me ta asutasime, vormistamisel oli nii vaja. Aga kuna hakkasin kohe asjaga tegelema, siis liikmete arv kasvas kiiresti,“ räägib Pütsepp ühistu saamisloost. Ja lisab, et nii nagu kinnitab ka ühistu nime esimene osa – Vooremaa – on ka suurem osa liikmeid Jõgevamaalt, kuid lisaks on omajagu liikmeid Tartumaalt ja ka teistest maakondadest.

Kõige silmapaistvam on siiski Vooremaa metsaühistu arengu kiirus. Kasvõi liikmete arv – esimesel tegevusaastal liitus ühistuga rohkem kui poolteistsada metsaomanikku. Pütsepp räägib, et ega ta ise täpselt teagi, miks neid liikmeid nii kiiresti juurde tuleb. „Üks põhjus on kindlasti see, et ühistu toetuse saamiseks peab teatud arv liikmeid koos olema,“ räägib Pütsepp. „See lihtsalt sundis meid väga aktiivselt end tutvustama metsaomanikele. Tuli ise metsaomanikke ühistusse kutsuda ja selgitada, millega ühistu tegeleb ja kuidas ühistu metsaomanikele kasulik saab olla. Ise hästi palju tegime selle nimel tööd, et metsaomanikud ühistusse tuleksid. Meie moto või selline põhitees on, et teil ei ole ühtegi kohustust, kuid teil on võimalused. Ja nii need liikmed tulidki. See oli see algus. Nüüd tulevad juba liikmed ise,“ muigab ühistujuht.

Vooremaa Metsaühistu on aktiivne õppepäevade korraldamine. Pildil võsasae kasutamise koolitus.

Kindlasti on oluline ka see, et ühistu pakuks just neid teenuseid, mida liikmed vajavad. Sellest põhimõttest on lähtunud ka Vooremaa metsaühistu. „Esimene asi on nõustamine. Kui sul on näiteks kaheksa aastat vana metsakorralduskava, siis sa tahad teada, mida sa praegu teha võid. Ja muidugi toetused. Inimesed teavad vähe metsanduslike toetuste kohta ja seda nõu me liikmetele pakume. Natuke hiljem tuli see, et ühistu aitab mitmesuguseid töid teha – raiuda, hooldust teha, istutada, puitu realiseerida. Kuid see kõik tuli hiljem,“ meenutab Pütsepp.

Tulles tänapäeva, peatub ta ühistu praegusel võimekusel. „Metsaomanikele saame praegu pakkuda kuni täispaketti. See KUNI on väga tähtis, sest kui omanik tahab ise midagi teha, on see väga tore. Aga jah, meie saame praegu pakkuda kõiki teenuseid, kaasa arvatud maaparandustööde korraldamine. Ja esimese metsaühistuna Eestis pakume ka metsakorralduskavade tegemist,“ räägib Pütsepp.

Vooremaa Metsaühistu tööd juhib Harry Pütsepp.

Lisaks teenuste valikule peab Vooremaa Metsaühistu oluliseks ka seda, et metsaomanik saaks ühistuga kontakti võimalikult lihtsalt. Selleks avati kontor ka Tartus, kus metsaomanikke võetakse vastu paaril päeval nädalas. Harry Püttsepa sõnul on ühistus üsna palju Tartus elavaid või töötavaid metsaomanikke ning nendega pidevalt autos või kohvikus kohtuda on ebamugav nii ühistu töötajale kui ka metsaomanikule. Kontori tööajad ja metsaühistu kontaktid leiad siit.

The post Vooremaa Metsaühistu appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsepp sõnas, et üheskoos pandi mulda mitusada kuusetaime. „Hea oli ka lastele kohe näidata, et neljakümne aasta pärast kasvab töö tulemusena samasugune mets, nagu on langi kõrval kasvamas. Paljude laste jaoks oli see esimene kord metsas puid istutada. Samas rääkisid istutamise ajal nii mõnedki lapsed, et on ka varem istutanud – kes õunapuid, kes marjapõõsaid,“ lisas Pütsepp.

Istutuspaigas tutvusid lapsed kõigepealt raiesmikuga, seejärel jagati aga õpetussõnu – Harry Pütsepp tutvustas lastele kuuskede istutamise teooriat ja praktikat. Edasi jagunesid lapsed paaridesse ning järgnes poolteist tundi tööd. Raiesmik täitus pisikeste kuuskedega kiiresti.

Tööpäeva lõpetas kerge kehakinnitus. Lapsed lubasid kindlasti tulla tagasi üheksanda klassi kevadel, et vaadata, kui pikaks kuused kuue aastaga kasvavad.

The post Vooremaa Metsaühistu tõi lapsed metsa appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.

Vooremaa Metsaühistu juhatuse liige Harry Pütsep rääkis, et nende võõrustajaks oli Pärnumaal Kikerpera külas toimetav Tiit Kosenkranius. Tuntud metsamehe kasutuses on soomlaste toodetud Usewoodi miniharvester, mis leiab rakendust peamiselt hooldusraietel.

Usewoodi miniharvester ei vaja töö tegemiseks palju ruumi.

Suuremate suguvendadega võrreldes on Usewoodi langetusmasin tõesti tilluke – vaid poolteist meetrit lai, kaal jääb kahe tonni ligi. See aga tähendab, et masin pääseb liikuma pea igasuguses metsas ning neljameetriseid liikumisteid pole talle vaja. Ka surve maapinnale on minimaalne. Vedada saab teda lihtsalt sõiduauto treileril.

Väikesed mõõtmed panevad piirangud aga masina kasutusele. Nii ongi miniharvesteri töö hooldus- ja valgusturaied, samuti saab sellega puhastada võsast elektriliinide aluseid ja kraavikaldaid. Töövahendiks on Eestis töötaval masinal harvesteripea, mis annab jõudluseks 1,5-2 tihumeetrit tunnis.

Eestis on Usewoodi masin töötanud kaks aastat ning töökogemustest saadud mõtted edastab Tiit Kosenkranius ka masinaehitajatele Soome. Nii ongi eestlaste soovitusel tehtud masina juures parendusi, samuti anti meie meeste mõtete alusel tootmisse väikesemõõduline Usewoodi väljavedaja.

Pärnumaal käisid Vooremaa Metsaühistu esindajad uudistamas metsi, kus miniharvester on toimetanud. Harry Pütsepa kinnitusel näevad selle masinaga harvendatud metsad väga head välja. Ühtlasi tekkis ühiselt ka mõte, et kui häid saemehi jääb meie metsanduses järjest vähemaks, kas siis äkki selline väike harvester oleks ehk lahenduseks? Hakkakski lähiaastatel hooldusraied tegema sellise masinaga? Ühte vastust küsimustele praegu ei ole, kuid Harry Pütsepa hinnangul võiks vähemalt mõningal määral olla see lahenduseks küll.

The post Harvester saab hakkama ka hooldusraietega appeared first on Kesk-Eesti Metsaühistu.