Metsaühistu abil pandi sel kevadel kasvama üle 1,8 miljoni metsataime
Alates 2015. aastast on Metsaühistu korraldanud metsataimede ühishanget, mis võimaldab metsaühistutel üle Eesti pakkuda metsaomanikele laia taimede valikut, paremat saadavust ja soodsamaid tingimusi taimede ostmiseks. Sel kevadel tellisid metsaühistud üle Eesti istutamiseks üle 1,8 miljoni metsataime. Ühishanke 11 tegevusaasta jooksul on piirkondlikud metsaühistud Eesti erametsadesse kasvama pannud ligikaudu 26 miljonit metsataime.
Viimastel aastatel on metsataimede sortiment järk-järgult laienenud. Tänavu täienes valik peamiselt eri kõrguses taimede lisandumisega, kokku oli sortimendis üle 30 erineva metsataime. Samuti lisandus tarnijate hulka mitu Eesti taimlat ning kokku hangiti metsataimi 13 taimlast.
Kui ühise hankimise esimestel aastatel oli selgelt ülekaalus kuusetaimede ostmine, siis aasta-aastalt koos taimlate arenguga on ka metsaühistute pakutavate taimede sortimendid muutunud mitmekesisemaks. Metsaomanike soove iseloomustab nn Eesti metsanduse püha kolmainsus. Käesoleva aasta kevadel istutati peaaegu võrdselt kuuski, mände ja kaski, osakaalude järgi siis vastavalt 34%, 32% ja 29%. Samuti telliti sangleppa ligikaudu 4%.
Sanglepa suur maht on positiivne suundumus, kuna istutatud sanglepikus kasvab parema kvaliteediga puit ja samuti on küpses metsas suurem tagavara kui looduslikule uuendusele jäetavas sanglepikus.
Männi osakaal tõuseb, kase osakaal langeb
Kui eelnevatel aastatel on kõige enam istutatud kaske, siis sel aastal on nii kuuse kui ka männi osakaal suurem. Kasetaimede osakaal ja ka absoluutarv on viimased kolm aastat vähenenud: 2024. aastal moodustas kask 40%, 2025. aastal 35% ja tänavu 29% kõigist hangitud taimedest. Samal ajal on männi osakaal viimasel kolmel aastal kasvanud, suurenedes 24 protsendilt 2024. aastal 32 protsendini tänavu.
Eksootilisematest puuliikidest istutati sellel kevadel hübriidhaaba, maarjakaske, harilikku ebatsuugat ja Euroopa lehist.
Kõige suuremad metsataimede tellijad on Põlvamaa ja Võrumaa metsaühistud, kes kahepeale tellisid ligikaudu 900 000 metsataime, ehk umbes pool kogu kogusest.
Samas on metsa istutamine alles esimene samm metsakasvatuses. Järgnevatel aastatel tuleb metsauuendust hooldada, vajadusel täiendada, kaitsta ulukikahjustuste eest Tricoga ning teha valgustusraiet. „Nii jätame oma järeltulevatele põlvedele tootlikud ja elurikkad metsad, mida nemad saavad tulevikus majandada, raiuda ja uuendada,“ rõhutas Keskühistu Eramets juhatuse liige Rainer Laigu.
Metsaühistu soovitab kasutada ka sügisese istutamise võimalust
Septembri lõpp ja oktoobri esimene pool sobivad hästi okaspuude istutamiseks liivasele ja mineraalsele mullale. Sügisene niiskusrežiim on tavaliselt soodsam kui kevadel enne soojade ilmade saabumist.
Eriti sobib sügisel istutada avajuurseid kuuseistikuid, sest nende puhul on külmakergituse oht väiksem. Männi potitaimede puhul tuleb kasvukoha valikul arvestada, et turbasemal maal on külmakerke oht suurem ja sinna pigem mitte sügisel istutada.
Vaata ka meie ülevaadet kevadise vs sügisese istutamise eripäradest.
Peagi algab ka sügisene metsataimede tellimine, mille info leiad meie kodulehelt ja liikmete teavituskirjast augusti teises pooles.